22 aprill 2024
Kuigi tehisintellekt ilmus üleilmsele tehnoloogiaturule eelmisel aastal, lubades kiireid ja kujuteldamatuid muutusi tehnoloogia argistes kasutusvõimalustes, on tänavu see aasta, mil näeme, kuidas uus tulija päriselt paljude meid ümbritsevate asjade struktuuri integreeritakse. Samal ajal peab inimkond välja mõtlema, kuidas tehisaru taltsutada, et vältida isikuandmete võimalikust kuritarvitamisest tulenevaid riske, küberohte, tehisintellekti kiire arenguga seotud keskkonnaprobleeme ja seda, et inimesest nutikam tehismõistus ohtlikuks võiks osutuda.
Valdkonnad, mida see kõige enam mõjutab, on tõenäoliselt tervishoid, küberturvalisus (ja küberohud), jätkusuutlikkus ning loomulikult avalik arvamus. Samal ajal õpime kõik tehisintellekti rohkem kasutama, ühendades selle sujuvalt harjumuspäraste igapäevategevustega. Loodetavasti püüavad riigid, kus me elame, teha sama.
Tervishoiu kiire areng
Tehisintellekti muudab õige pea tervishoiuvaldkonda revolutsiooniliselt. Selle jätkuv areng ja rakendamine mõjutab oluliselt patsientide ravi, tervishoiutegevust üldisemalt ja tervishoiu infosüsteemide turvalisust.
Tehisintellekti võime töödelda kiiresti suuri andmehulki on haiguste täpsema diagnoosimise ja patsientide tõhusama ravi seisukohast väga oluline. Tõlgendades ulatuslikke andmekogumeid, aitab tehisaru haigusi vara avastada ja kohandab raviplaane vastavalt patsiendi individuaalsetele vajadustele, parandades seeläbi paljude inimeste elu. Kiire areng selles valdkonnas eeldab aga, et kõik andmed oleksid ühes kohas, mis enamasti veel nii ei ole.
Tehisintellekti eetiliselt ja tõhusalt kasutades võivad tervishoiuteenused muutuda patsiendikesksemaks. See võib muuta tervishoiuteenused kättesaadavamaks, lihtsustades tervishoiuteenuste osutamist ja patsiendi nõustamist distantsilt ja jõudes nii inimesteni sõltumata nende geograafilisest asukohast. Balti riikides, kus arstide nappus maapiirkondades muutub iga aastaga üha pakilisemaks probleemiks, võib see pakkuda leevendust.
Tehisintellekti, andmete ja analüüsi ühendamise abil saab parandada tervishoiu tõhusust ka täpsemalt personali koormust prognoosides või selles osas, millist ravi patsiendile pakutakse. Ühelt poolt aitab see tagada, et ravi oleks võimalikult kasulik ja teisalt seisab hea selles eest, et ravitegevus oleks võimalikult kulutõhus. See on eriti oluline, arvestades, et tervishoiukulud kasvavad kiiresti, kuna meie ühiskonnad vananevad.
Tehisarul on väga palju kasutamata potentsiaali ja see võimaldab luua lahendusi, mis aitavad tervishoiu tõhusamaks muuta ja patsiendile paremat abi pakkuda. Arvan, et areng selles vallas jätkub juba tänavu ja järgnevatelgi aastatel kiiresti.
Nii küberturvalisus kui ka küberohud kasvavad
Tehisintellekti kasutamine kasvatab küberturvalisuse riske, kuna võimaldab järjest keerukamaid küberrünnakuid. Iseäranis käib see andmepüügi kohta, kus kurjategijad võivad kasutada tehisintellekti koos võltsitud foto või videoga, et panna inimesi avaldama oma isikuandmeid või kinnitama makseid, mida peavad vajalikeks, kuid mis lähevad tegelikult otse kurjategijatele. Balti riikides on pangad ja politsei juba mitu aastat võidelnud andmepüügi-pettuste laine vastu. Kahjuks muudab tehisintellekti kiire areng selle võitluse tõenäoliselt veelgi raskemaks.
Samuti võivad DDOS-rünnakud muutuda jõulisemaks ja organisatsioonidel on raskem end nende eest kaitsta, kuna kurjategijaid aitab tehisintellekt. Ennekõike suurendab tehisintellekt küberohte nende inimeste jaoks, kellel on madalam digitaalne kirjaoskus ja vähem digiseadmete kasutamise kogemust, samuti väiksemate ettevõtete jaoks, kellel on vähem võimalusi ja oskusi oma IT-süsteemide kaitsmiseks. Seetõttu on nii kodudes kui ka töökohtadel hädavajalik parandada oma põhiteadmisi, kuidas digitaalses maailmas tegutseda ja kaitsta oma riistvara.
Tänapäeval oleme lisaks kõik avatud erinevat tüüpi üleilmsetele küberohtudele, mille toob kaasa ebakindel geopoliitiline olukord. See sunnib poliitikakujundajaid välja töötama uusi õigusakte, mis kohustavad ettevõtteid täitma aina karmimaid turvanõudeid. Näiteks 2023. aastal jõustus Euroopa Liidu digitaalse vastupidavuse seadus (DORA), mille eesmärk on edendada finantsteenuste ökosüsteemi kübervastupidavust. Sellega hõlmatud finantsasutused peavad täitma seaduses sätestatud nõuded 2025. aasta alguseks.
2024.aasta jooksul on kindlasti oodata rohkem reguleerimist selles valdkonnas, sest inimesed ja organisatsioonid vajavad suuremat kaitset uut tüüpi ohtude eest.
Kas tehisaru võib olla jätkusuutlikuma tuleviku võti?
Tehisintellekt mõjutab ka jätkusuutlikkuse valdkonda. Selle abil on võimalik nii planeedi tervist parandada kui samal ajal paradoksaalsel kombel ka halvendada, sest tehisaru kulutab palju energiat, et areneda ja õppida. Samal ajal annab see inimestele peagi rohkem võimalusi planeedi ees seisvate probleemide lahendamiseks.
Tehisaru roll seisneb siin ennekõike keskkonnaprobleemidele uudsete lahenduste väljatöötamises, püüdes samal ajal vähendada iseenese keskkonnamõju. Tehisintellekti saab kasutada näiteks energiatarbimise optimeerimiseks, taastuvenergiasüsteemide tõhususe suurendamiseks ja kliimasuundumuste täpsemaks prognoosimiseks. See aitab analüüsida tohutul hulgal keskkonnaandmeid, võimaldades teadlikumate kliimaga seotud otsuste tegemist. Kokkuvõttes võib tehisintellekt aidata suuresti kaasa üleilmsete süsinikuneutraalsuse eesmärkide saavutamisele, leides ja rakendades kõige tõhusamaid strateegiaid heitmekoguste vähendamiseks.
Tehisintellekt võib oluliselt kaasa aidata ka muudes valdkondades, mis mõjutavad inimeste elu Maal. Võimalikud rakendused ulatuvad arukatest linnainfrastruktuuridest, mis optimeerivad ressursikasutust ja vähendavad jäätmeid, täppispõllumajandustehnikateni, mis tagavad toiduga kindlustatuse minimaalse keskkonnamõjuga. Tehisintellekti võimeid kasutades on võimalik kavandada süsteeme ja protsesse, mis ei vasta mitte ainult praegustele vajadustele, vaid kaitsevad planeeti ka tulevaste põlvede jaoks.
Ettevõtete ja inimeste argipäev
Kuna tehisintellekti areng jätkub, hakkab see tõenäoliselt üha enam meie igapäevast digielu mõjutama. Meie arvutid ja telefonid saavad täpsemad ja võimsamad otsingumootorid ja -vahendid. Ettevõtted püüavad seda ära kasutada, alustades ennekõike andmeanalüüsist. See aitab tõhusamalt toimetada, parandades kliendisuhtlust, aidates säästa turunduskuludelt ja lihtsustades paljusid muid igapäevaseid ülesandeid.
Loodetavasti leiavad ka väikesed digitaalsed Balti riigid viise, kuidas tehisaru meie kõigi hüvanguks kasutada. Eesti on juba mõnda aega tehisintellektiga katsetanud. Mitu aastat on tegutsenud programm nimega "kratid" - see Eesti legendidega seotud sõna tähistab salapärast võlusulast, kes küla pealt peremehele head-paremat koju tassis. Eesti riik kasutab seda nüüd aga tehisintellekti lahenduste tähistamiseks, vihjates sellega, et tegu on tehnoloogiaga, mis võib Eestile konkurentsieelist pakkuda. Olgu selleks siis biomeetrilised turvaväravad lennujaamas, riigiorganisatsioonide tõhusam andmeanalüüs või lahendus, mis aitab loendada metsloomi suvalises piirkonnas – erinevaid kasutusviise leiti “krattidele” juba enne mulluseid arenguid ja leitakse kindlasti veel. Olen üsna kindel, et generatiivne tehisintellekt aitab peagi teha suure hüppe, mis toob Eesti taas kord digitaalse arengu eesliinile.