Koroonakriis lükkas digiriigi silotornid kõikuma

Eraettevõtjad, kes oskavad digiriiki moel või teisel ka seestpoolt näha, nimetavad probleemi suureks ja tõdevad, et e-riik on killustunud. Riigi IT-juht aga ütleb, et tervisevaldkonna kitsaskohti ei tasu kogu digiriigile üle kanda.

TietoEVRY tegevjuhi Anneli Heinsoo sõnul saaks e-riiki palju efektiivsemalt juhtida, kui suured otsused tehtaks keskselt ja selgelt, mitte lihtsalt soovituslike juhenditena majandusministeeriumist. Killustumise probleem ongi tema sõnul eriti teravalt tõusnud praeguses tervisekriisis, kus isegi erinevate haiglate ja perearstide andmekogud ei suuda omavahel suhelda. „Andmed on laiali erinevate omanike ehk silotornide all,“ ütleb Heinsoo.

Milline on praegu e-Eesti maine globaalsel tasandil? Kas oleme suutnud positiivset e-riigi mainet tugevdada viimase pöördelise aasta jooksul või pigem on viimase kahe aasta protektsionistlik poliitiline vaim lõhustanud meie mainet Euroopa digitaalse innovatsiooni ühe lipulaevana?

Koroona-aeg pole e-Eesti mainele globaalses pildis suuremat mõjunud, sest fookus on olnud mujal – viiruse leviku piiramisel, vaktsineerimisel jne. Tegelikult sõidab e-riik Eestis juba mitu aastat nö vana rasva pealt. Avaliku sektori jaoks on olnud suur väljakutse digivaldkonnas just vaktsineerimise efektiivsem läbiviimine. Kindlasti on oluline ka piiriülene koostöö reisimist lihtsustavate digilahenduste loomiseks. Erasektor on Eestis täna teinud erinevaid pilootprojekte, kuid koostöö riigi ja erasektori vahel on pandeemia mõjude ja kiiret tegutsemist hõlbustavate digilahenduste loomisel olnud tagasihoidlik.

IT-valdkonna eest vastutavad ministrid on kahjuks viimastel aastatel liiga sageli vahetunud ja see on kindlasti takistanud kiiret otsustamist ja otsuste elluviimist. Pikaajalisemat mõju Eesti sisepoliitikal meie e-riigi mainele ilmselt olnud pole. Küll aga võib mõju olla olnud e-riigi arengutempo aeglustumisel laiemas plaanis.

Kui hästi on suutnud Eesti erasektori infotehnoloogia ettevõtted kasutada ära keerulist aastat? Millised on olnud säravamad uued IT-lahendused, mis lahendavad globaalse pandeemia käigus tõstatunud probleeme?

Erasektoril ei ole aega jääda ootama olukorra paranemist või riigi otsuseid. Äri nõuab jätkusuutlikku arendamist ja sellised olukorrad on ühelt poolt küll ehmatavad, teisalt aga paneb kriis ettevõtja koheselt tegutsema ning uusi võimalusi ja lahendusi otsima. Erasektor on ka ühiskonna tasandil kiirelt välja tulnud erinevate lahendustega. Testi.me on hea näide kiirest innovatsioonist testitulemuste saamisel, mis lihtsustab reisimist. IT- ettevõtted on olnud partneriteks lennufirmadele, samuti e-kaubanduse, transpordi- ja logistika, tööstuse lahenduste väljatöötamisel. Ettevõtlus otsib uues olukorras lahendusi kõikides sektorites, et virtuaalne elukorraldus aitaks äri jätkusuutlikult jätkata.

Praeguses tervisekriisis on riik positsioonis, kus tuleb luua e-süsteeme, mis ühelt poolt kiirendavad pandeemiaga võitlemist, kuid teiselt poolt muudaksid riigipoolseid otsustprotsesse läbipaistvamaks ja usaldusväärsemaks. Kui hästi on valitsus suutnud praeguse pandeemia mõjude leevendamiseks rakendada digitaalseid lahendusi?

Lahendusi küll otsitakse, kuid nende rakendamine on olnud konarlik. Digilahenduste rakendamisel on probleemideks näiteks olemasolevate süsteemide masskasutuse võimekus või süsteemide lahusus. Palju on ebaefektiivset dubleerimist: oma süsteeme arendavad kõrvuti haiglad, Tervisekassa, perearstid, jt. Tundub, et seni on vajaka jäänud kiirest võimekusest süsteemide vahel sünergiat luua. Erinevad andmekogud ei suuda omavahel suhelda. See on kõige suurem väljakutse ka meie e-riigi arengus laiemalt. E-riiki saaks palju efektiivsemalt juhtida, kui paljud suured otsused tehtaks keskselt ja neil oleks tänasest suurem mõjujõud. Riigi IT-d oleks targem juhtida tsentraalsemalt, kui seda on seni tehtud soovituslike juhiste kaudu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist.

Samuti on süvenevaks probleemiks vähene koostöö IT-ettevõtetega. IT-sektor on valmis palju rohkem kaasa lööma strateegiate ja lahenduste lähteülesannete väljatöötamisse. Suudaksime ja tahaksime toetada uute innovatiivsete lahenduste loomist ja andmete ristkasutuse võimekuse loomist riigi andmekogude vahel. Praegu on olukord sageli kahjuks selline, et ministeeriumid toimivad silotornidena ja terviklik nägemus puudub või on lünklik. Koostöö erasektoriga saab aga sageli alguse alles hankemenetlusega.

Kriisid on parimad momendid suure ambitsiooniga eksperimentide tegemiseks. Sellegipoolest oleme kuulnud, et näiteks nakatumis- ja vaktsineerimisstatistikat töödeltakse käsitöö-meetodil kombineerides erinevaid Exceli tabeleid. Sellest tulenevalt – miks teie hinnangul pole suutnud praeguseks aasta jagu kestnud eriolukorras valitsus luua eksperimentaalset andmebaasi, mis paneks strateegiliselt elutähtsa teabe kiiremine käima?

Siin ongi probleemiks seesama küsimus, et riigi  IT-d ei juhita tsentraalselt.  Andmed on laiali erinevate omanike ehk silotornide all, puudub selge info andmete kasutatavusest (standardid) ja andmed on erinevate seadusandlike aktidega nö kinni kirjutatud. St väljakutseks on võimekus erinevate andmekogude omanike vahel andmed suhtlema panna. Ei ole vaja luua eksperimentaalset andmebaasi, vaid tuleb luua nn suurandmete süsteem, mis on õiguslikult paindlik ja võimaldab teha päringuid erinevatesse registritesse  efektiivselt ja kiiresti.  Selleks võiks luua näiteks üle-Eestilise õiguste andmise süsteemi, kuhu oleks kaasatud kõik registrid. See annab omakorda võimaluse tõsiseltvõetavate rakenduste arendamiseks nii riigile kui ka kolmandatele õigustatud osapooltele.

Mil määral takistab Eesti seadusandlusest tulenvad bürokraatlikud normid ambitsioonikate digilahenduste sündi? Millistel seadusnormidel on teie hinnangul kõige suurem nii öelda piduri efekt?

Regulatsioon ei võimalda täna sellist suurandmete töötlemist. Meie seadusandlik korrektsus ja teatav ülereguleerimine on muutunud innovatsiooni takistuseks. Esmalt olekski vaja eelpool mainitud ühtset õiguste andmise süsteemi. Praegu on kiireid innovaatilisi lahendusi võimalik ellu kutsuda vaid nendes ELi riikides, kus e-riik ei ole olnud kaugeltki nii laialdane ning kus seetõttu puuduvad ka ülipõhjalik seadusandlus ja regulatsioonid. Eestis peaksime mõtlema, kuidas seadusandlusest tulenevaid takistusi hoopis ületada.

IT-sektori ettevõtted on juba paar aastat viidanud, et riiklikud IT-arenduskeskused tuleks kokku tõmmata ja uute lahenduste osas tuleks arendus tellida erasektorilt. Millise potentsiaali jätab teie hinnangul riik kasutamata jätkates uute lahenduste arendamist ministeeriumite seinte vahel?

Riik peaks olema tark tellija, kes näeb koostöös IT-sektoriga lisaks täiendava nutika tööjõu kaasamise võimalusele ka majanduslikku mõju – maksab ju erasektor töötajate palkadelt ka riigimakse. Täna ehitab riik sageli üles mahukaid IT-üksusi ja nii konkureerime riigiga tööturul. Usun, et tihedam koostöö ka strateegilises faasis, mitte vaid juba välja töötatud plaanide elluviimiseks puuduva ressursi hankimises, looks nii riigile kui IT-ettevõtetele palju enam väärtust ja võimaldaks kiiremat arengut mõlemal pool. Rohkem võiks kaaluda ka ühiste riigi ja erasektori koostöö konsortsiumide loomist ühishangetel osalemiseks.

Millised e-riigi teenused vajaksid kõige kiiremini erasektori abi kätt? Milliste riikide pandeemia ohjeldamise strateegitatest võiks Eesti valitsusjuhid võtta eeskuju?

Tegelikult ei ole sellisele kriisile reageerimise strateegiad kusagil täiuslikud. Edukus sõltub paljus saadaval olevatest ressurssidest. Häid praktikaid leiab mitmelt poolt, aga nende kopeerimise võimekus sõltub eelkõige olemasolevatest ressurssidest ja võimekusest. Eesti on siiski pandeemia ohjamisega minu hinnangul hästi hakkama saanud. Vaktsineerimise strateegia oleks võinud olla paremini läbi mõeldud ja see on ka teema, millega tuleb kõige kiiremini tegeleda ja leida lahendusi koos erasektoriga, et kriisist väljuda. Samas ei ole me minu nägemusel piirangutega ka üle pingutanud, mis on positiivne, sest meie majandus lihtsalt ei kannataks seda välja. Alati saab paremini, aga oleme seal, kus oleme.

Loe pikemalt Äripäeva veebist:

https://www.aripaev.ee/uudised/2021/03/24/koroonakriis-lukkas-digiriigi-silotornid-koikuma