noun_Email_707352 noun_917542_cc noun_Globe_1168332 Map point Play Untitled Retweet

IT-firma juht: naised ei julge tihti sellist palka küsida nagu mehed

27 november 2020

"Me tahame olla küll hästi atraktiivne riik nii tööjõule kui rahale, aga näiteks välismaalaste seaduse töös olev muudatus teeb meile päriselt muret," ütleb IT-firma TietoEvry juht Anneli Heinsoo. "Igasugune ebamugavuste ja piirangute suurendamine välistööjõu siia toomisel nii tööle tulijale kui siinsele tööandjale pärsib arengut."

Eestis juba enam kui 25 aastat tegutsenud IT-firmast Tieto on saanud TietoEVRY. Soome pika ajalooga Tieto ja Norra ühe suurima infotehnoloogiaettevõtte ühinemisel tekkinud firma Eesti haru juht Anneli Heinsoo rääkis Ärilehele antud intervjuus, kuivõrd peab tema maadlema tööjõupuudusega ning milline on nii riigi- kui erasektori asutuste ja ettevõtete digitervis. Ta ütleb, et meil on paljud süsteemid tehnoloogilises võlas ja võlgade lahendamisele ei aita kaasa see, et poliitiliselt sellega ei tegeleta.

Olete kaheksa aastat juhtinud IT-firmat Tieto, millest on vahepeal saanud TietoEVRY. Mille poolest need ettevõtted erinevad?

Kahe firma ühinemise eesmärgiks oli parem turgude katmine. Eestis tähendab see seda, et meie klientidel on parem ligipääs veelgi suuremale kompetentsile. Kui enne olime esindatud 25 riigis, siis nüüd 90 riigis. Oluline on inimressurss, mida me kasutada saame - näiteks Ukrainas on suur arenduskeskus, kus on väga professionaalset ressurssi.

Vaatamata sellele, et meil on Eestis üle 50 000 töötu, on endiselt IT-spetsialistide põud. Me konkureerime täna IT-tööjõuturul terve maailmaga. Ma ei taha koroona mõju kuidagi positiivselt esitada, aga erinevate sektorite üleselt kaugtöö tegema õppimine on ikkagi tervitatav protsess. Nii saame kaasata palju rohkemates riikides töötvaid inimesi meie klientide projektidesse.

Kas suure firmaga ühinemine toob kaasa ka Eestis kasvu?

Eestis on meil täna üle 300 töötaja. Meie tähelepanu on Eestis suunatud ikkagi kohalikule turule ja tahame know-how'd rohkem siia tuua. Samas on meil siin tugiteenuskeskus, mis teenindab ka meie rahvusvahelisi kliente. Praegu oleme me n-ö orgaanilises kasvus ja ei ole plaanis Eestis meeskonda hüppeliselt kasvatada. Suurem laienemine toimus meil 5-6 aastat tagasi ära.

Kui teie peakontor on Soomes, siis kas ei vaadata ka seal juba Eestist mööda? Nimetasite Ukraina suurt arenduskeskust. Eestis nagunii tööjõudu võtta pole ja palgad on kõrged, siia lisainvesteeringuid teha ei tasugi ära?

Ma nii ei ütleks. TietoEVRY on Baltikumis juba kaua väga tugevalt esindatud. Pean tunnistama küll, et välisinvesteeringute siia toomine on üldiselt majanduslik väljakutse Eesti jaoks.

Me tahame olla küll hästi atraktiivne riik nii tööjõule kui rahale, aga näiteks välismaalaste seaduse töös olev muudatus teeb meile päriselt muret. Me konkureerime IKT sektoris terve maailmaga ja igasugune ebamugavuste ja piirangute suurendamine välistööjõu siia toomisel nii tööle tulijale kui siinsele tööandjale pärsib arengut. Ilmselgelt on sel pikaajaline mõju Eesti kui töösiirde riigi atraktiivsusele. Meie oma Eesti IT-ettevõtted loovad arenduskeskusi Rumeeniasse, Bulgaariasse ja mujale. Eestist välja.

Aga kui tööjõupuudusele ja kõrgele palgale lisandub ka väga tugev poliitiline vastutöötamine siis miks peaks välisfirma siia tahtma jääda või tulla?

Tõsi, meie ei plaani siia mõne keskuse lisaks toomist või suurendamist, keskused on täna Indias, Tšehhis ja Ukrainas. Aga rõhutaksin ka, et ainult odavama palga pärast pole siia kunagi tuldudki.

Me oleme siia tööle toonud pea 200 inimest ja see inimeste ümberkolimine on üpris kurnav. See on ju ikkagi tööandja mure ja see teenus on päris kallis. Kui välismaalt inimesi siia tood, siis võitled lisaks ka rotatsiooniga - tuleb neid, kellele siin ei sobi, nad lahkuvad, siis peab jälle uusi palkama jne.

Küll aga on Eesti tööjõuturul tohutu potentsiaal naistes. Me oleme ise naiste IT-sse toomist väga propageerinud, ka ümberõpet, et naiste huvi IT vastu suurendada. Proovime igasuguseid müüte ümber lükata. Naised sobivad sellesse valdkonda tegelikult väga. TietoEVRYs ei ole ka mingit palgalõhe teemat, üldse IT-sektoris on seda oluliselt vähem kui mujal. Meie Eesti juhtkonnas on 50% naisi, ka ka ettevõtte töötajatest on 25% naised, samal ajal kui Euroopas keskmiselt on 20%. Me muidugi tahaksime, et see protsent oleks veel suurem.

Millistelt elualadelt on naised tulnud IT-sse?

Paljudelt erinevatelt elualadelt. Näiteks on tulnud bioloogid ja on tuldud tootmisettevõttest. Õpetajaid on tulnud programmiga „Vali IT" IT-valdkondi õppima.

Välismaalaste seaduse muudatuses on IT-sektori inimeste arvates palju murettekitavat, mainisite seda ka teie.

Jah, need muudatused tekitavad kindlasti takistusi välistöötajate integreerimisel ja pärsivad soovi üldse luua siia töökohti. Seal on veel palju muid „agasid". Suuremate piirangute jõustudes läheb inimeste siiatoomise ja ümberkolimise teenus kindlasti kallimaks, rääkimata selleks kuluvast ajast ja lisanduvast bürokraatiast. Ma jätkuvalt loodan, et me eristame tarkade töökohtade loomist muust.

Seletuskirjas oli ikka päris palju kulme kergitava panevat. Näiteks oli rõhutatud korduvalt, et siia saabuva spetsialisti perekond jäägu n-ö koduriiki ja pereloomisega võib hiljem koju naastes edasi tegeleda.

Jah, inimene, kel on pere, kaalub väga hoolikalt pakutavaid tingimusi. Ega meil pole ka siiani olnud perekondade integratsioon lihtne, aga nüüd me tahame tekitada tingimused ja olukorra, kus inimene küsib kohe, et „miks ma peaksin siia tulema?!" See töökoht peab siis ikka väga magus siin ootama.

Üleüldse ma tahaksin rõhutada mitmekesisuse olulisust Eestis, et seda osataks hinnata meie avalikus ruumis rohkem. Me ei tohi liigitada inimesi nende omaduste või väljanägemise järgi, aga erinev kohtlemine väljendub ka juba näiteks palgalõhes.

Kuidas teile näib, kas palgalõhe algab siiski juba sellest, et naised tulevad tööle madalama palgasooviga kui mehed?

Seda võib küll välja tuua, et tööle tulles ei julge naised tihti küsida sellist palka nagu mehed. Seda on kõige enam näha just noorte puhul, alles tööturule sisenevate spetsialistide hulgas. Räägime siin paarisaja eurosest vahest, see on tajutav erinevus.

Olen ka tähele pannud, et naised elavad palju rohkem üle mingeid ebaõnnestumisi. Meie siin ettevõttes küll hakkame ikkagi uurima, et kui inimene küsib tööle tulles oluliselt vähem palka kui võiks - kas ta siis ei väärtusta end või pole kursis palkadega? Me värbamisel jälgime mediaani ja pärast katseaega kindlasti ka korrigeerime palga selliseks, et inimene on väärtustatud oma kvalifikatsiooni järgi.

Jõhvis avavad startup-ettevõtjad tehnoloogiakooli. Kas seal ei ole plaani kaasa lüüa?

Me oleme huviga seda protsessi vaadanud ja kui võimalus tekib, siis kaalume seda. Väga hea, kui IT-hariduse pakkumine on laiapõhjaline. Me oleme ka ise teinud suviseid praktikaprogramme ja inimesi pärast seda tööle võtnud. Usutavasti ülikoolid ei ole selle tehnoloogiakooli üle tingimata rõõmsad, aga eks ka nemad on oma võimekuse piiri peal, näiteks TalTech vähemalt IT-erialade osas.

Igatahes tervitan seda algatust, sest saame tööturule inimesi juurde. Ma rõhutaksin aga ka seda, et kiirelt eriala õppivate ja tööle minevate inimeste kõrval on meil vaja ka doktorante ja teadustöö tegijaid. Tasakaalu siin ilmselgelt täna pole.

Kus hetkel e-riigi king kõige rohkem pitsitab?

E-riik on oma arengus ehk veidi toppama jäänud ja fookus on mujale läinud, aga tegelikult oleme võrreldes muu maailmaga ikka vägagi tasemel ning kodanikule on riigiga asjaajamine väga lihtne. Järgmine samm on sündmusteenused. See, et me saame kõiki asju automatiseeritult teha, on juba tänane päev, aga nüüd me tahame juba, et tehnoloogia ütleks ise meile, mida on vaja teha.

Et näiteks siis, kui dokumendid aeguvad, tuleb meeldetuletus. Tahame, et riik selliste teenuste arendamisega tegeleks.

Üks väga oluline valdkond on ka põllumajandus, kus oleks võimalik digitaliseerimisega väga palju ära teha. Eesti riigil on võimalus olla siin innovatsiooni lipulaev. Oleme TietoEVRYs tänaseks analüüsinud pea kõiki Eesti riigi valduses olevaid põllumajandusega seotud andmekogusid, et luua põllumajanduse suurandmete süsteem, mis võimaldab tulevikus nii põllumajandustootjatel, teadlastel, põllumajandustarkvara tootjatel kui ka riigil saada kiiresti, reaalajas väärtuslikku informatsiooni.

Riigiteenuste lisafunktsioonid oleks muidugi toredad, aga tegelikult on ju kõige aluseks olevad süsteemid vananenud.

Riigil pole täna selgelt eelarvet, et hoida ja hooldada oma süsteeme, palju on „tehnoloogilist võlga". Siin tuleb vaadata kasvupõhiselt - kui hakata süsteemi ehitama, siis kust tuleb sääst? Tuleb läbi vaadata kogu süsteemi elukaart. Täna tehakse süsteem valmis, aga edasist plaani pole. Euroopa rahadega hoolduskulusid katta ei saa.

Teine asi on see, et Eesti riik ei peaks konkureerima erasektoriga, et iseendale teenust pakkuda. Meil on IT-majad, mis ministeeriumide alla on loodud, seal on tohutu inimeste hulk ja arendatakse siis ise. Mitte ei olda tark tellija, kes teeb välise meeskonnaga koostööd, vaid püütakse ise teha. See on tegelikult jälle varjatud kulu. Kui riik on selle mudeliga rahul, siis võiks vähemalt konsolideerimise peale mõelda.

Kes selle ära peab tegema?

Siin on vaja poliitilisi otsuseid. Majandusministeeriumi all on ju täna väga tubli meeskond Siim Sikkuti juhtimisel, kes koostöömudelit praegugi korraldab, küll aga mitte seaduste tasandil. Ma tahaks, et sellel meeskonnal oleks rohkem jõudu, et juhtida seda, kuidas kulusid oleks efektiivsemalt võimalik planeerida.

Aga erasektor?

Digitiiger magabki kahjuks hoopis sügavamalt erasektoris ja eriti tööstuses. Tööstuse digitaliseerimise lahendused leiavad üha rohkem poolehoidu, aga Eesti tööstused on digitaliseerituselt viimaste hulgas. Meil on üle 7000 töötleva tööstuse ettevõtte, millest 200 on suured ja on mingil määral digitaliseerimisega tegelenud. Aga kõik need ülejäänud... potentsiaali on tohutult. Me fokusseerime ise ka selgelt tööstustele oma lahendusi.

Miks see ikkagi nii on, et uuendused ja digitaliseerimine ettevõtetes kuidagi hoogu sisse ei saa?

Igasugu tarkvara võib juba kasutuses olla, aga efektiivsus tuleb andmete liigutamisest erinevate süsteemide vahel ja sellest, kui oskad selle enda kasuks tööle panna. Probleem ongi selles, et näiteks paljud kasutuses olevad süsteemid on vananenud ja digitaliseerimise järgmise sammuga tegelemiseks tuleb enne see probleem ära lahendada. Need ettevõtted, kes on digiauditi teinud, said teada, et tohutult palju on vaja teha lõpptulemuse saavutamiseks. See nõuab suuremat koostööd ja usaldust ka IT-firmade ja tööstuste vahel.

Praegu, kui tellimused on paljudel tootmistel ebakindlates oludes alla läinud, julgustaksin tööstusettevõtteid seda hetke just IT-investeeringute tegemiseks kasutama.

 

Avaldatud: 21.11.2020, Ärileht

Autor: Ann-Marii Nergi

Kontakt

Anneli Heinsoo

Tegevjuht, Tieto Estonia AS

Jaga Facebookis Jaga Twitteris Jaga LinkedIn'is