08 august 2019
Läbipaistva ja paberivaba digitaalse reaalajamajanduse eelised tulevad kõige ilmekamalt esile just transpordi- ja logistikavaldkonnas. Selle rakendamiseks peavad aga riigid seljad kokku panema ning viima sisse muudatused paberdokumentidel baseeruvasse seadusandlusesse.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi siseturu osakonna nõunik Christma Roos ning Tieto Estonia äriarendusjuht Heiti Mering kirjutasid logistikauudiste erilehes tulevikulogistikast ja mida peaksid riigid tegema juba täna, et sinna jõuda?
"Mis oleks, kui logistikaettevõte saaks täielikult tegeleda sellega, milleks ta loodud on – toimetada kaup tõrgeteta punktist A punkti B? Veok võtaks lihtsalt lähtepunktist lasti peale ning toimetaks selle sujuvalt sihtpunkti, olles seejuures sõidul läbinud politseikontrolli ning miks mitte ka kaalukontrolli, kuid kordagi selleks peatumata.
Reaalajamajandus kui e-ökosüsteem
Reaalajamajandus (real-time economy, RTE) on e-ökosüsteem, kus kodanike, era- ja avaliku sektori vahelised finants- ja administratiivsed tehingud toimuvad struktureeritud standardsel kujul, üha suuremas osas automaatselt, ja vormistatakse üha enam reaalajas ilma salvesta-ja-edasta vaheetappideta.
Reaalajamajandus hõlmab kõiki turuosalisi, alates avalikust sektorist kuni tavatarbijani. See võimaldab tellimuste, tellimuste kinnituste, arvete, kviitungite ja maksete infot osaliste vahel jagada ebavajalike viivitusteta – loomulikult elektroonselt ja masinloetavalt. See omakorda võimaldab elektroonilist arhiveerimist, automatiseeritud raamatupidamist ning sujuvamat aruandlust. Kasu väljendub nii tootlikkusele kui kestlikkusele, kuid eriti transpordi ja logistika vallas.
Paberdokumendid jäävad ajalukku
Transpordi ja logistika vallas on selle aluseks veodokumentide digitaliseerimine, nii siseriiklikel kui rahvusvahelistel vedudel, sõltumata seejuures veoviisist. Algatused ja projektid, millest on räägitud, kannavad nimetusi eCMR, Mobicarnet, Single Window, e-SMGS, e-AirWaybill, e-Veoseleht jms. Nende ühisnimetajaks on seniste paberdokumentide asendamine andmekomplektiga, isegi kui esialgu jäädakse harjumuspärase dokumendi nimetuse juurde.
Miks on aga üldse tarvis digitaliseerida kauba saatedokumente? Eks vastus peitub protsessi läbipaistvuses, kaupade kiiremas liikumises ja digitaalses andmevahetuses, mis reaalajas võimaldab oluliselt paremat tegevuste planeerimist ja ressursside kasutust tarneahela osapooltel. Andmete ühendamisega kaob vajadus dokumente ühest süsteemist teise kanda, mis tähendab väheväärtuslike töökohtade kaotamist. Samas see avab oluliselt laialdasemad võimalused äri laiendamiseks veoteenuste eest maksvate klientide arvel.
Tarneahela digitaliseerimine ei seisne pelgalt saatedokumentides, vaid kogu andmestiku digitaliseerimises ja masinloetavaks tegemises, mis on vajalik veoteenuse osutamiseks: alates auto registreerimisest, juhi- ja veolubade kehtivuse kinnitusest kuni e-arveteni mistahes teenuste osutamise eest veoprotsessis.
Lisaks sellele tuleb välja töötada reaalajaliste tehingute maksuarvestuse alused, sest reaalajas maksete puhul peaks ka riik lähtuma käibemaksu arvestamisel samuti põhimõttest, et maksu tagasiarvestus tehakse koos maksega.
Nii jääks ära ettevõtete vaheline maksetähtaeg, sest tehing toimub arve väljastamisel ja tehingu maksustamisel lähtutakse dünaamilisest käibemaksu määrast sõltuvalt ostu- ja müügitehingute vahekorrast.
Ülevaade kaubavedudest täna puudub
Reaalaja majandusmudeli puhul hakkavad rakenduma tehingutingimused, mis eeldavad tänase seadusandluse muutmist. See on vajalik just riigi ja ettevõtete vahelise andmevahetuse seadustamiseks ning protsesside selguse tagamiseks.
Praegu on Eestis digitaalset veodokumenti mainitud liiklusseaduses, mille kohaselt võib saatedokument olla elektrooniline. Sellest ei piisa, et luua kontrollmehhanismid näiteks e-politseile, et korrektselt vormistatud dokumentidega sõidukeid ei peaks kontrollimiseks enam peatama, vaid süsteem aitaks tuvastada rikkujaid. Analoogselt toimib see ju täna näiteks tehnoülevaatuse või liikluskindlustuse puudumisel.
Elektrooniliste saatedokumentide puhul on üheks oluliseks teguriks just piiriüleste vedude kaetus, sest praegu puudub igasugune ülevaade maanteel veetavatest transiitkaupadest. Ometi on meie teed täis Poola, Vene, Ukraina, Valgevene ja teiste riikide veokeid, mis tulevad Euroopast ja suunduvad Skandinaaviasse või vastupidi. Eesti majandusele oleks digitaalsel veoteel väga suur positiivne mõju ja see annaks veondussektorile konkurentsieelise, kui suudame olla antud lahenduse esmaste juurutajate seas Euroopas.
Seaduseid tuleb muuta
Kogu transpordiahelat silmas pidades tuleb ühendada maa, õhu, raudtee ja mereveod, sest kaupade saatmisel on saadetise põhiandmed samad. Selle teemaga on juba aastaid tegelenud Eestis Single Window töögrupp PROLOGi eestvedamisel. Koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Tieto, EMTA ja mitmete logistikaorganisatsioonidega, on tehtud palju selgitustööd ja analüüsitud võimalusi transpordivaldkonna digitaliseerimiseks ning paberivaba transpordi võimaldamiseks vähemalt naaberriikide vahel. Reaalajamajanduse väljatöötamine on üks taristu ja liikuvuse arengukava 2021+ punktidest.
Määratud reeglitega digitaalne tarneahel aitab maandada suure osa transpordi käigus tekkivaid riske. Tänane paberil toimiv süsteem on ebaturvaline arvestades asjaolu, et kaubapartiide kooslused ja tarneloogika on muutunud. Üha enam on vaja tuvastada isikud ja arvutid, kes süsteemidesse andmed edastavad, neid käitlevad või muudavad ning samuti tuleb fikseerida ajahetk, millal andmete või kaubaga midagi tehakse. Digitaalsed andmeahelad on võimalik üles ehitada nii, et andmetega ei saa manipuleerida. Suur osa tänasest seadusandlusest, mis põhineb paberdokumendi loogikal, kaotaks tähtsuse. Ülioluline on määrata kindlaks andmete säilitamise ja arhiveerimise kord ning nõuded tarneplatvormiteenuse pakkujatele. See kõik muudaks tegevused läbipaistvamaks ja kujundaks ausama ärikeskkonna."
Logistikauudised.ee