Tüüpleping riigihangete seadusesse!

Mitte ainult IT, vaid kõikide riigihangete edukas korraldamine algab põhjalikust eeltööst ja ärivajaduste mõistmisest. Enne hanke väljakuulutamist peab hankija endale selgeks tegema, milline on olukord turul ja millised lahendused on juba olemas. Kui seda ei tehta, võib ebasobival hetkel selguda, et soovitakse ebareaalseid lahendusi ebareaalsetel tingimustel või hangitakse spetsiaaltarkvara olukorras, kus sobivad standardlahendused on tegelikult juba olemas. Kui enda kompetentsist jääb puudu, tuleb eelanalüüsi läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt kaasata potentsiaalsed pakkujad, sest neil on suurem kogemus ja parem turuülevaade kui tellijal.

Teine riigihanke õnnestumise oluline eeldus on eesmärgi kirjeldamine. Kuigi võib tunduda loogiline, et riigihanke alusdokumentides peaks kirjeldama soovitud lahendust, tuleks tegelikult kirjeldada hoopis ärivajadust. Kui seda ei tehta, on suur oht, et võimalikku lahendust piiratakse hetkeolukorraga ning ei võeta arvesse tulevikuperspektiivi.

Planeerige terve olelusring
Kui vajadus on kaardistatud ja eeltöö piisaval määral tehtud, tuleks hankima asumisel kindlasti arvestada tarkvaralahenduse kogu elukaare ehk olelusringiga, mitte hankida üksikuid komponente või teenuseid eraldi. Olelusring hõlmab töid ja kulusid kogu lahenduse eluaja vältel, nagu näiteks lahenduse loomist, litsentse, koolitusi, juurutustöid, haldamist, garantiid, lepingu lõpetamist jne.

Olelusringi hankides tuleb kindlasti vältida hangitava lahenduse funktsionaalsuse või tehniliste nõuete detailset ettekirjutamist, sest see piirab heade ja kuluefektiivsete lahenduste pakkumist. Samuti peab hankija silmas pidama, et tarkvaralahendus ei ole asi iseeneses, vaid osa äriprotsessidest, mis võib samuti muutmist vajada. See võib tingida planeeritust suuremaid ümberkorraldusi, kuid suures pildis tagab efektiivsuse ning majandusliku soodsuse.

Hindamist ei saa alahinnata
Väga olulise osa hankeprotsessist moodustab pakkumuste hindamine, mille põhjal valitakse välja edukas pakkuja ehk koostööpartner hanke teostamiseks. Kui hindamine põhineb ebamõistlikel kriteeriumidel, ei pruugi edukaks osutunud pakkuja olla piisavalt pädev, võimekas või kompetentne hanke eesmärkide saavutamiseks. Hindamiskriteeriumide näol on eesmärk leida mõistlik tasakaal maksumuse ja kvaliteedi vahel.

Vähemalt poole hindamisest peaksid moodustama kvaliteedikriteeriumid, näiteks proovitöö, visiooni koostamine, prototüüp jmt. Kindlasti on oluline jälgida, et kvaliteedikriteeriumide punktisüsteem oleks sama selge nagu maksumuse puhulgi, st pakkuja peab juba pakkumust koostades täpselt aru saama, mille eest ja kui palju punkte antakse. Nagu ka muude hankeaspektide puhul tuleb hindamiselgi arvestada, et saadakse seda, mida hangitakse - kui maksumus moodustab kriteeriumidest suurima osa, siis ostetakse hinda, mitte kvaliteeti, efektiivsust ega kasu pikas perspektiivis.
Vältida tuleks kindlasti garantiiaja pikkuse või tööde kiiruse hindamist, mis tegelikkuses annab vastupidise efekti ning tinglikult tähendab ebakvaliteedi hindamist.

Tüüpleping kohustuslikuks
Põhjaliku eeltöö, planeerimise ning hindamiskriteeriumide kõrval on sama oluline kaal lepingul, mille eesmärk on lisaks juriidilisele poolele ka koostööraamistiku ja projekti kodukorra defineerimine. Et kehv leping ei tühistaks poolte head tahet, peaks leping looma soodsa ja tasakaalus pinnase usaldusväärseks koostööks. Kahetsusväärselt sageli on aga riigisektori juristid loonud riigihanke lepingud nagu kaitsemüürid, millele siis hankija saaks edaspidi tekkida võivates vaidlustes toetuda.

Enamlevinud vead, mida hankijate lepingutes kohtab, on seotud ebamõistlike tähtaegade, ebaproportsionaalsete sanktsioonide ja tasakaalustamata vastutusega. Samas moodustab just tüüpleping tasakaalus terviku, kus on kaetud nii juriidilised kui ka sisulised teemad - poolte õigused ja kohustused, vastutus, õiguskaitsevahendid ja leppetrahvid, skoobi muudatuste tegemine, tööde vastuvõtmine, maksetingimused, intellektuaalomand, konfidentsiaalsus, garantii ja lepingu lõpetamise tingimused.
Kuigi see oleks väga kasulik ja vajalik nii hankijatele kui ka pakkujatele, ei ole riigihangete seaduses praegu tüüplepingu kasutamise nõuet. Selle puuduse kõrvaldamine vähendaks nii riigi kui ka erasektori kulutusi ja muudaks kogu hankeprotsessi palju efektiivsemaks.

"Kuigi see oleks väga kasulik ja vajalik nii hankijatele kui ka pakkujatele, ei ole riigihangete seaduses praegu tüüplepingu kasutamise nõuet."


Kaido Heinsalu Tieto Estonia äriarendusjuht;

Priit Lätt Advokaadibüroo PwC Legal partner ja vandeadvokaat