30 august 2023
Naisi on IT-sektoris palju vähem kui mehi: iga nelja meessoost IT-spetsialisti kohta on Eestis ametis vaid üks naine. Probleem algab rohujuure tasandilt ja jõuab välja kõrgharidusse ning tööjõuturule, kirjutab Hipp Gustavson.
Läbi aegade on IT-s mehi rohkem olnud ja see ei ole kindlasti mingi Eesti-spetsiifiline probleem. Aga siiski, Eesti kui uhke digiriik võiks ju ometi püüda keskmisest paremini. Rääkimata tõsiasjast, et kui on üks sektor, kus meil valitseb püsiv tööjõupuudus, mis kajastub nii keskmisest kõrgemates palkades kui ka tõsiasjas, et tublimaid tegijaid kiputakse alatasa üle ostma, siis on see IT.
Niisiis: kas meie ettevõtte eesmärk jõuda sugude võrdsuseni on realistlik või jääb pigem utoopia valdkonda, sest kas saab üldse muuta midagi, mis on nii harjumuspärane?
Mitmed uuringud on välja toonud, et naised seisavad tehnoloogiateemade vastu huvi tundes silmitsi probleemidega, mis hõlmavad madalat enesekindlust, vähest arvutikasutamise kogemust kodus ja koolis, negatiivseid arusaamu tehnoloogiast (peetakse igavaks, antisotsiaalseks ja isoleerivaks) ning naissoost eeskujude puudumist.
Samuti on korduvalt uuringutega sedastatud, et tüdrukud kaotavad reaalteaduste vastu huvi kusagil põhikooli alguses, kuna on levinud eksiarusaam, et poistel on "selle peale rohkem nutti". See stereotüüp omakorda tuleneb tõsiasjast, et poisse suunatakse lasteaias-algkoolis enam oma kätega asju ehitama ja kokku panema, selle tulemusena aga areneb ruumiline mõtlemine, mida peetakse reaalteaduste vallas oluliseks.
Tegelikult ei ole mingit alust arvata, et tüdrukute puhul sama arengut ei toimu, kui seda teadlikult toetatakse. Hilisemal haridusteel taastub neidude huvi reaalainete vastu vaevaliselt, kui üldse.
Mure on vana
Mure algas sõna otseses mõttes aastasadu tagasi. Alates Marie Curie'st 1903. aastal on vaid 17 naist võitnud Nobeli preemiaid füüsikas, keemias või meditsiinis, samal ajal kui 2020. aasta seisuga on reaalteaduste nobelistide seas 572 meest. Naisi on maailma teadlaste hulgas ÜRO 2017. aasta andmetel vaid 28 protsenti. Need arvud viitavad suurele erinevusele ja ebavõrdsusele, mis pole juhuslik.
Milline on olukord Eestis? Asi algab siingi lapsepõlvekodust ja stereotüüpidest, mille oma järglastele neid kasvatades kaasa anname. Kui poisid pannakse tavaliselt reaalklassi ja robootikaringi, siis tüdrukutele arvatakse sobivat humanitaarsuund ning kudumisklubi.
Aastatel 2020-2021 osales 7-15-aastaseid lapsi huvihariduses haridusandmete portaali statistika kohaselt järgnevalt: spordiringides 18 207 tüdrukut, muusika- ja kunstivaldkonna ringides 11 649 tüdrukut ning tehnoloogia- või sellega seonduvates ringides 228 tüdrukut. Kümne poisi kohta on robootikaringis üks-kaks tüdrukut. Näiteks 8-aastasel peab tõesti olema meeletult tahtmist, et vastuvoolu sõuda ja koos klassivendadega roboteid ehitada, samal ajal, kui klassiõed kõik koos laulukooris või kunstiringis on.
Et tüdrukute huvi tehnoloogia vastu suurendada, tuleb neid maast madalast reaalainete ja oma käega ehitamise suunas nügida ning selleks võimalusi pakkuda. Ühiskondlik ootus seda pigem ei toeta, seega on tegu justkui vastuvoolu ujumisega.
Siiski on ka positiivseid näiteid. 2018. aastal alustas Eestis tegevust huvihariduse pakkuja HK Unicorn Squad, mille eripära seisneb selles, et huviharidusena pakutakse tehnoloogiaõpet, aga ainult tüdrukutele. Kõikidest osalejatest ei pea muidugi hiljem programmeerijad saama. Selle huviringi mõte on murda stereotüüpe ning anda tüdrukute julgust, enesekindlust ja soovi vaadata kastist välja.
Sarnaseid algatusi oleks vaja veel. Vaja on alustada tüdrukute meelitamist reaalteaduste juurde nii vara kui võimalik, mitte imestada, miks lõpptulemus pole selline, nagu soovitud. Kui vundamenti on märkimisväärsed augud sisse jäänud, ei aita uus katus, sest tegelik probleem peitub ju märksa sügavamal.
Kui saada tüdrukud tehnoloogia vastu huvi tundma nooruses, astuvad nad suurema tõenäosusega õppima peale keskkooli lõpetamist ka sellega seonduvates valdkondades. Naiste suurem osakaal IKT-sektoris ehk info- ja kommunikatsioonitehnoloogias tooks kaasa ka valdkonna positiivse eeskuju väikestele tüdrukutele ja see aitaks nõiaringi murda.
Milline on seis meie kõrgkoolides? Eesti suuremates ülikoolides, TalTechis ja Tartu Ülikoolis, moodustavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas õppivatest tudengitest on vaid veidi ühe kolmandiku naised. Samal ajal on naisi üliõpilaste seas 55 protsenti. See tõestab, et rohkem naisi omandab kõrghariduse, kuid tehnoloogia valdkonda jõuavad nad ometi meestest märksa harvemini.
Tasub teha jõupingutusi naiste IT-sse toomiseks
"Naised ei peaks tegelema reaalteaduste ja arvutiasjandusega" on aastasadadega juurdunud stereotüüp, mida tuleks iga hinna eest kangutada, sest mitmekesisusest – olgu soolisest, vanuselisest, etnilisest või muust – on võita igas eluvaldkonnas, nii ka IT-s. Sellest on võita ühiskonnal tervikuna, kuna loodavad lahendused arvestaksid rohkem sooliste eripäradega, otseselt ja numbriliselt on võit majanduskasvu vaates, sektori arengust kõnelemata, kuna lisanduv tööjõud aitaks Eesti digiedulool edasi kesta.
Nagu öeldud, Eesti IT-sektori töötajaskonnast on praegu naisi ca 22 protsenti. Külgnemisi jõuame siit ka ühe Eesti ühiskonna ja töömaailma piinlikuima teemani: nimelt on IT-sektori keskmine netopalk hetkel Eesti keskmisest pea tuhat eurot suurem, vastavalt 2380 ja 1395 eurot. Kui rohkem naisi jõuaks IT-sektorisse, oleks meil lootust ka soolist palgalõhet vähendada ning parandada paljude inimeste elujärge.
Mida saab teha IT-ettevõte? Esmalt vaadata stereotüübist üle. Kui laual on kaks võrdset kandidaati, võiks eelistada naist. Tasuks proovida pimevärbamist, kus uue töötaja palkamisel ei ole valiku tegijatele vähemasti CV-de vaatlemise faasis teada inimese sugu. Mitmed uuringud erinevatest sektoritest tõestavad, et sel juhul on naistel suurem tõenäosus löögile pääseda. Oma töötajate lastele võiks pakkuda võimalusi tutvuda ettevõtte tööga või miks mitte otsida koostöövõimalusi koolidega, et oma töötajate abil noortele IT-maailma avada.
Tuginedes üle 20-aastasele kogemusele IT-sektoris saan kindlalt väita, et naised, kes IT-s töötavad, on väga sihikindlad ja tulemustele orienteeritud. Olen kohanud suurepäraseid naissoost toote- ja arendusjuhte, IT valdkonna juhte, süsteemianalüütikuid, testijaid, projektijuhte, programmeerijaid, kasutajaliidese disainereid või süsteemiadministraatoreid.
Usun, et kõigil IT-ettevõtetel tasub teha jõupingutusi naiste valdkonda toomiseks, aga ka selleks, et naised IT-s püsiksid, sest nutikatest ja pühendunud töötajatest võidavad lõppkokkuvõttes kõik.