18 august 2023
Kellele meist ei oleks tuttav olukord, kus arvuti desktop on kaetud failidega ja vajalikku on nende seast ülikeeruline leida. Meilikast ajab pahatihti üle ja pilvelahendustelt tuleb teateid, et maht saab kohe-kohe täis. Samuti ummistavad paljusid telefone fotod, kus oma armsat kassi on sama nurga alt pildistatud viis korda. Suvi on hea aeg, et digiprügi oma seadmetest ära rookida ja seadmete endi seas ka inventuuri teha.
Mis on digiprügi ja miks see üldse loeb?
Digiprügi tähistab mis tahes põhjusel ebavajalikuks osutunud digitaalseid ühikuid: e-kirju, faile, äppe, fotode ja videote koopiaid jne. Kõik see kokku toodab digisaastet, sest failide säilitamiseks kulub energiat. Digisodi istub lisaks meie seadmetele enamasti pilvelahendustes – suurtes serverites, mis kasutavad ohtralt elektrit.
Igal aastal toodavad internet ja seda toetavad süsteemid 900 miljonit tonni CO2, mis on enam kui näiteks terve Saksamaa aastaga emiteerib. Mõned uuringud ennustavad, et kümne aasta pärast kulub internetivõrgu pidamiseks juba 20% kogu maailma energiast. Aastaks 2040 aga tekitab digitaalsete andmete säilitamine ennustuste kohaselt 14% kogu maailma emissioonidest.
Nüüd võiks küsida, mida minu kolm kassipilti või lapse lasteaiavideot ikka nii väga teevad. Häda on aga selles, et meil kõigil on neid kassipilte omajagu, lisaks hoiame neid veel erinevates kohtades – sageli pesitseb sama fotofail näiteks nii Google Photos’ pilvekeskkonnas kui ka mõnes muus digiseadmega seotud pilvelahenduses, kuhu telefon selle otse saadab. Seega – kassipildid loevad.
Jagame viise, kuidas enda digitaalset jalajälge vähendada ja kontrolli all hoida. Nii oma elus kui ettevõtetes-organisatsioonides. Me kõik saame ka oma tööandja tähelepanu sellele juhtida, et digitaalne tööelu ei kahjustaks keskkonda rohkem, kui tingimata vaja. Ja tööandjatena-ettevõtetena saame omakorda käituda keskkonna suhtes vastutustundlikult nii oma äris kui argielus ning aidata ka töötajatel samasuguseid harjumusi kujundada.
Alustame seadmetest. Igal aastal toodetakse 50 miljonit tonni elektroonilist prügi. See tähendab, et igal ajahetkel visatakse ära ca 1000 sülearvutit. Nendest vaid 12,5% taaskasutatakse. Elame maailmas, kus seadmed vananevad tohutu kiirusega ning nutitelefonide ja muude vidinate uusi versioone tuleb pidevalt peale.
Lao oma digijubinad laua peale ritta ja mõtle rahulikult läbi, kui aktiivselt neid kasutad. Kui mõni on ebavajalikuks osutunud, tasub mõelda, kuidas sellest vabaneda. Ehk on see kasutu Sulle, aga keegi teine võiks seda aktiivselt kasutada? Veebist leiab päris palju võimalusi digiseadmetes taas- ja ringkasutuseks. Suuremas plaanis – iga kord, kui on tahtmine uus telefon osta, hinda pigem kriitiliselt, kas seda on ikka vaja või on su vana seade veel töökorras.
Sama käib ka ettevõtete kohta. Paljude kontoritöötajate sülearvuti vahetatakse välja iga 3-5 aasta tagant. Tietoevrys püüame saata võimalikult palju seadmeid taaskasutusse, samuti jälgime, kellelt ja kuidas uued ostame. Püüame ka oma kliente harida, et nad riistvara hankimise hoolega läbi mõtleksid. Kui ise kliendile arvuteid soetame, arvestame seadme kasutusvaldkonda, energiatarbimist, materjali ja emissioone.
Aastal 2022 taaskasutasime 93% sülearvutitest, mis tähendab seda, et seadmed läksid puhastuse ja andmete kustutamise järel kas oma töötajatele, müügiks või muul viisil kasutusse.
Iga päev saadetakse 281 miljardit e-kirja. Nende lugemine ja neile vastamine võtab enam kui 3 tundi meie tööpäevast, 5 tundi, kui juurde arvestada ka isiklikud meilid. See tähendab neljandikku tööpäevast, enam kui 20 nädalat aastas. Iga e-kiri ise tähendab umbes 4g süsinikemissioone ja 50g, kui sellel on kaasas pilt või fail.
Mõtle iga kord läbi, kas lihtne email sisuga “aitäh” vajab ikka saatmist. On viisakas, tõesti, aga ehk ei tasu seda alati teha. Ka failide saatmine edasi-tagasi kulutab oluliselt rohkem energiat kui ühiste digitaalsete töökeskkondade kasutamine, kus kõik samale failile ligi pääsevad ning ühel ajal muudatusi teha saavad. Nii ei teki ka samast failist mitmeid koopiaid laiendiga _viimane ja _kõigeviimane. Oma e-posti igapäevaselt organiseerides ja kasutades lühisõnumite saatmiseks muid kommunikatsioonivahendeid (nt Teams, Messenger, Slack) hoiad kokku aega ja töötad efektiivsemalt.
Ka tööandjad saavad soodustada digikeskkondade eelistamist ülilühikeste e-kirjade vahetamise asemel ja valida välja iga organisatsiooni vajadustele kõige paremini vastav failihalduskeskkond.
Käi aegajalt üle kõik pilveteenused, mida kasutad (Google Drive, Dropbox, Sharepoint jm) ja kustuta ära failid, mida enam ei vaja. Veel parem – vali üks eelistatud keskkond ja loo seal konkreetne süsteem, kus saad valmis saanud tööülesande või lõppenud projekti materjalid korraga kustutada.
Sama kehtib digifotode kohta. Need võtavad enamasti inimeste seadmetes enim ruumi. Viimasest suusareisist tehtud 100 sarnast kaadrit ei leia ju tõenäoliselt väga palju kasutust. Aeg-ajalt tasub fotode seas inventuuri teha ja koopiad kustutada. Vanemad fotod võib salvestada aga hoopis välisele kettale, mida võib mõista kui nö digitaalset fotoalbumit. Kui hoida telefonis ja pilves ainult lemmikpilte, vabaneb ka ohtralt ruumi. Muide, ka arvuti kõvaketas ei ole lõputu, seega tasuks korrastada ka arvutisse salvestatud kaste-faile ning ebavajalik ja vananenu kustutada.
Tööl võtke kolleegidega kord või kaks aastas aeg, kus käite läbi ühiskasutatavad keskkonnad ning eemaldate vanad ja ebavajalikud failid. Vähe sellest, et nii on failide rägastikus orienteerumine kiirem ja mugavam, säästab see ka energiat ja digiruumi.
Tööandjate võimuses on eraldada selleks tööaega, et inimesed digielu korrastada saaksid ning seda innustada.
Äpid, mida sa ei kasuta, kulutavad ikka sinu seadme mälu ja võimsust. Nende kustutamine võimaldab seadmel optimaalsemalt töötada ja vabastab ka ruumi.
Oma seadmes soovitatakse hoida vähemalt 1GB jagu vaba ruumi, et tagada süsteemi toimimine. Kiirsõnumite rakendused, nt Whatsapp ja Messenger, võtavad samuti meie seadmetes väga palju ruumi ja mälumahtu, eriti kui jagatakse palju faile ja pilte.
Seega - võta tunnike aega, et teha ka oma telefonis ja tahvelarvutis inventuuri ja kustutada ebavajalikud äpid.
On veel üks valdkond, mis üllataval moel panustab meie süsinikujalajälje suurendamisse. Olgugi, et oleme pandeemia järel tohutul palju ärireise ja nendest tulenevat jalajälge vähendanud, oleme otsesuhtluse suuresti asendanud erinevate digikoosolekutega. Statistika järgi toodab inimene, kes osaleb 15 tundi kuus töötava kaameraga digikoosolekutel, iga kuu 9,4kg CO2. Kaamerat mitte kasutades säästaks ta sama palju emissioone, kui kulub nutitelefoni igapäevaseks laadimiseks 3 aasta jooksul.
Hinda kriitiliselt, kas kõik koosolekud on asjakohased ning millistel neist on vaja vahetuks suhtluseks kasutada kaamerat. Ka erinevate videote vaatamisel aitab palju, kui vahetada HD pilt standardi vastu. Kui 70 miljonit voogedastusteenuste kasutajat teeksid selle vahetuse, vähendaks see igakuiseid CO2-emissioone 3,5 miljoni tonni võrra.
Tööandjad eeldavad enamasti, et inimesed on koosolekul “pildiga”. Tasuks läbi mõelda, kas see on ikka alati vajalik.
Mida saavad teha ettevõtted?
Esimene aspekt on juba puudutatud – käitumine tööandjana: milliseid töövorme, millist e-posti ja koosolekukultuuri soosite? Kas olete oma töötajaskonna digitaalse töökultuuri ja vajadused läbi mõelnud. Ehk tasuks seda teha?
Nii kliente teenindades kui uusi töötajaid värvates muutuvad jätkusuutlikkus ja keskkonnasõbralikkus ettevõtete jaoks tasapisi olulisemaks. See ei ole tähtis mitte ainult tootmis- või logistikaettevõtete jaoks, kelle jalajälg on kergesti arusaadav. Ka IT-ettevõtted saavad oma tegevused paremini läbi mõelda. IT-ettevõttena saame näiteks edendada vähese CO2-heitega tehnoloogiate arendamist ja levitamist, harida selles vallas oma kliente ning teha oma kultuuris samme jätkusuutlikkuse suunas.
Olgugi, et IT-sektor otseselt ei paku enamasti teenuseid, mis lahendaksid keskkonnaprobleeme, on IT-lahenduste pakkumine ja kasutamine sellega kaudselt seotud. Näiteks pakume tööstuse digitaliseerimise lahendusi, mis muudavad tootmisprotsessid tõhusamaks ning sellega seotult vähendavad negatiivset mõju keskkonnale. Tietoevry on üks e-arve operaatoritest Eestis – see teenus muudab arveldused kiiremaks ja tõhusamaks ning nii kulub vähem paberit ja aega. Oleme seotud mitmete suurte infosüsteemide arenduse ja hooldusega, mis muudavad riigiteenuseid kiiremaks, tõhusamaks ja seeläbi ka keskkonnasõbralikumaks. Ka oma enda kontori haldamisel kasutame rohelist energiat, püüame võimalikult vähe printida ja otsime lahendusi riistvara taaskasutuseks.
Tehnoloogiafirmad saavad mängida olulist rolli selles, et kogu majandus ja ühiskond rohelisemalt käituks, levitades uusi ärimudeleid, pakkudes uusi lahendusi, aidates meie kasutajatel ning klientidel keskkonnasõbralikumalt toimetada. Oluline on ka meie endi teadlikum tegevus, pakutavate toodete ja teenuste keskkonnamõjude arvestamisest lihtsalt eeskujuks olemiseni.
Priit Muuga
Tietoevry äriarendusjuht