noun_Email_707352 noun_917542_cc Map point Play Untitled Retweet Group 3 Fill 1

Kuidas tekivad ja liiguvad tootmisettevõttes andmed?

07 juuli 2021

Tootmise efektiivseks juhtimiseks tuleb juhtida, hallata ja kontrollida andmeid. Kuidas andmed tootmisettevõttes tekivad ja liiguvad ning kuidas neid koguda? Kirjutab TietoEVRY juhtivanalüütik Tarvo Avaste.

Planeerides tootmisettevõtete protsesside tõhustamist, tekib seoses andmetega mitmeid küsimusi: kuidas ja millised andmed protsesside käigus tekivad, millised andmed on üldse ühe või teise protsessi töötamiseks vajalikud ning kuidas andmed eri protsesside vahel liiguvad?

Tihti kujuneb probleemiks just erinevate süsteemide vaheline andmevahetus. Tootmises kasutatavad süsteemid on killustatud ning andmeid pole sealt alati võimalik kvaliteetsetena kätte saada.

Andmete kvaliteet ja terviklikkus

Andmeid on vaja terviklikult kontrollida ning nende liikumise puhul tuleb eristada suunda tootmisest ja laost tootmise juhtimiseni ning vastupidi.

Kui tootmine on väike, on tekkivatest andmetest ülevaate saamine lihtne. Kui tegemist on aga suuremamahulise tootmisega, kus tööjaamu on rohkem ja protsessid keerukamad, siis ühel hetkel ei piisa enam paberist ja pliiatsist, tihtipeale ka Excelist, tervikliku pildi loomiseks.

Tootmise protsesside tõhustamiseks vajaliku tarkvara juurutamisel on tihtipeale põhimureks just andmete terviklik kättesaamine. Kui tootmises on juba kasutusel mingi tarkvara, tasuks efektiivistamise võimalusi otsides esmalt aru saada, kuidas see toimib ning kas ära on kasutatud selle kogu potentsiaal.

Andmete ja informatsiooni liikumine tarneahelas

Tarnahelas saabub info esmalt läbi müügitellimuse kliendilt või edasimüüjalt. Seejärel, kui ettevõttel ei ole näiteks koheseks tootmiseks piisavalt materjali, tuleb teha ostutellimus tarnijale, et oleks võimalik tootmist alustada.

Kui tootmisprotsess on lõpetatud, liiguvad tootmisest nii lõpptoodang, saatelehed kui ka muud dokumendid kontori ja klientideni. Kui toodetega ollakse rahul, liigub klientide poolt tagasi raha või kui rahul ei olda, saabuvad tagasi tooted. Kõigi nende sammude tõhusa sujumise juures on oluline roll info ja andmete liikumisel. Sealjuures on oluline, et info liigub tarneahelas mõlemat pidi ning ettevõttel peab olema võimekus neid vastassuunalisi infovooge kontrollida.

Andmete liikumine tootmisettevõtte sees

Andmete tekkimine ja liikumine tootmisettevõtte sees algab müügitellimusega, mis jõuab müügiosakonda. Ette võib tulla mitu sammu hinnapakkumise paika saamiseks, kus müügiosakonnal on juba vaja tootmisega suhelda ning infot vahetada. Kui müügitellimus on kinnitatud, liigub see edasi juhtimisse ja planeerimisse.

Kui ettevõttel pole piisavalt materjali, et kohe tootmist alustada, on vaja ostuosakonna abi. Sealt liigub vajalik toormaterjal läbi tarnijate lattu. Ka sellest, et tooraine on käes ja tootmist saab alustada, on vaja informeerida juhtimist ja planeerimist.

Kui tootmist alustatakse, liigub materjal laost tootmisesse. Tootmisprotsessi vältel tuleb mõõduka operatiivsusega saata infot planeerimisse tagasi, et tootmise juhtimise tasandil oleks adekvaatne pilt sellest, mis tootmises toimub. Keerulisemal puhul on tootmisse näiteks ühe või teise elemendi täiendavaks töötlemiseks kaasatud ka allhankepartnerid, kellega tuleb ka infot vahetada, seega tuleks allhankijat ühe andmete liikumise etapina arvestada. Kui lõpptoode on valmis, liigub see tootmisest logistikasse, kust jõuab kliendi või edasimüüjani, kes toote tellis.

Andmete liikumise kontekstis tuleks mõelda, kuidas saadab ettevõte tootmises toimunud sündmuste kohta informatsiooni juhtimisse ja planeerimisse tagasi.

Andmete liikumine läbi tootmise juhtimise tasandite

Ülemisel tootmise tasandil asub ERP (Enterprise Resource Planning) tarkvara ehk juhtimine ja planeerimine, kus fookuses on päevade, nädalate ja kuude kaupa ette planeerimine. Tegevuste kestus on sel tasandil pikaajaline.

Teisel tootmise tasemel toimub töökäskude või tootmisplaanide elluviimine ning siin on sageli kasutusel operatiivjuhtimiseks vajalik MES (Manufacturing Execution System) tarkvara. Planeerimis- ja juhtimistegevuste fookus keskendub siin lähemate tundide töö korraldamisele ja kontrollimisele. Sageli võimaldavad kasutusel olevad ERP tarkvarad ka MES tasemel tootmist juhtida, kuid vahel tuleb sõltuvalt tootmise keerukusest ja omapärast kasutada selleks eraldi tarkvara. Näiteks kui ERP ei ole pilvelahendus, siis ei ole võimalik liikuvatel töökohtadel või välitingimustes ERP töökohta kaasas kanda, seega võib lihtsuse ja kasutajamugavuse eesmärgil tuua mängu keskkonnaleplikuma lahenduse.

Kolmas tootmise tasand on SCADA (Supervisory Control and Data Acquisition) ehk sisuliselt kontrollimine – siin toimuvad tegevused sekundites ja millisekundites. See tasand võimaldab tootmist operatiivselt jälgida ning vajadusel sekkuda.

Viimastele tasanditele jäävad juba PLC (Programmable Logic Controller) ning tootmine ise.

Tootmiskäsud liiguvad tootmise tasanditelt ülevalt alla ning mida allapoole jõutakse, seda detailsemaks töökasud lähevad. Tootmise täitmise andmed liiguvad aga alt üles, kui tootmisseadmetel on võimekus edastada infot teostatud operatsioonide kohta või tehakse seda inimese vahendusel.

Kuidas andmeid koguda? Millised on tehnilised võimalused?

Kui tootmisseadmel on võimekus andmeid koguda (SCADA, PLC, töökeskuse tarkvara), on kõige lihtsam viis selle tegemiseks liidestada masin läbi vaheliidese otse ERP-süsteemi. Kuna iga pisimgi liigutus toodab informatsiooni, saame filtreerida ja valida, milline info on meile vajalik.

Kui masinal sellist võimekust ei ole, on võimalik andmete kogumiseks kasutada sensortehnoloogiat, mis annab märku näiteks seadme sisselülitatusest, konteinerite täituvusest või pooltoodangu ühest töökeskusest teise liigutamisel. Siin esitab lahenduse valimisele alati väljakutse see, millises keskkonnas tootmine toimub – müra, valgus, niiskus, temperatuur, välitingimused - ning millist tehnoloogiat on võimalik kasutada.

Üks soodsam ja lihtsam lahendus on ribakoodi skaneerimine, aga samuti ka NFC või RFID tehnoloogia kasutamine. Alati tuleb mõelda konkreetsele vajadusele ja investeeringu tasuvusele. Kui tootmine on väike ja nö Exceliga hallatav, polegi ehk mõistlik suurte süsteemide juurutamist ette võtta.

Lihtsaimaks võimaluseks on kasutada HMId (Human Machine Interface) ehk n-ö inimliidest, mille puhul sisestab töötaja ise süsteemi kõik vajalikud andmed toimunud operatsioonide kohta. Või edastatakse infot suuliselt, viimast pigem siis, kui meil ei ole vaja tootmisega seotud andmeid pikas perspektiivis talletada.

Kõigi nende võimaluste puhul tuleb eelkõige hinnata oma võimalusi, vajadusi ja kulukust – kas ja mis aja peale investeering end ära tasub. Excelist lahti saamine on tähtis, kuid ei pea olema eesmärk omaette.

Kui kiiresti tuleks andmed kätte saada?

Ideaaljuhul võiks andmed eri süsteemide vahel liikuda reaalajas, kuid see võib osutuda tarbetult kulukaks. Üks võimalus on edastada andmeid ainult konkreetsete sündmuste puhul - näiteks kui on vaja toota 1000 ühikut ning üks töötaja jõuab oma vahetuse jooksul valmis toota 700 , siis fikseerib ta vahetuse lõppedes valminud koguse. Alati ei ole mõistlik igal ajahetkel andmeid edastada ning ERP tarkvaraga on võimalik selline ülevaade kätte saada.

Sündmuspõhise lähenemise korral toimub andmete edastamine näiteks konteineri täitumisel, kui info MESi ja ERPi edasi liigub.

Määravaks on sageli tootmistsükli kogukestvus. Kui küsimus on automatiseeritud protsessis, mis kestab alla tunni, on hea kui saame selle kohta jooksvat infot. Keerukamate tööde puhul võib tootmistsükkel väldata mitu nädalat, rääkimata vahetuste arvust, kes toodet kokku panevad. Siis tuleb leida optimaalne lahendus, kas anda info ERPi tööprogressi kohta iga vahetuse lõpus või muu ajavahemiku tagant.

Üldjuhul kehtib reegel: mida pikem on andmete edastamise intervall, seda soodsam on lahendus. Vahel on ka ERPi tasandi juhtimise jaoks piisav info saamine iga 24-tunni tagant, kuid lao ja siselogistika puhul oleks hea jooksvat laosesisu ja laoaadressi kiiremini teada.

Kokkuvõttes on alati mõistlik mõelda investeeringu tasuvusele, et mitte üle investeerida, teisalt tuleks tõhususe suurendamiseks vältida andmete kadumist, tarbetut käsitööd ja vigu.

Andmed tootmisprotsessis

Igal tootmise etapil võiks olla ette planeeritud aeg. Ideaalis on ettevõttel täielikult planeeritud ja tarkvaraga seotud tootmisprotsess ning detailne tootmisplaan koos infoga, millistes etappides, millistes töökeskustes ja millise kompetentsiga inimeste poolt tootmine toimub. Tähtis on omada ka infot, millised materjalid peaksid liikuma millisesse tootmiskeskusse. Kui ettevõte suudab tootmisplaanist kinni pidada, on tal ülevaade ka sellest, kas pooltooted liiguvad järgmisse etappi või vahelattu või lõpus valmistoodanguna lattu. Ideaaljuhul peaks tuleks tootmise planeerimiseks kasutada tootmise peenplaneerimise tarkvara (APS – Advance Scheduling and Planning System) ja planeeritud tootmisplaani elluviimiseks tootmise juhtimise tarkvara (MES).

Oluline on omada jooksvat ülevaadet lao liikumisest ja siselogistikast. Kõik need andmed peaksid kokku jooksma ERPi või MESi andmebaasi, või hoopiski andmelattu, mida võib vaja olla, kui ei ole mõistlik kõiki tekkivaid andmeid operatiivtasandil hoida. Andmeladu võimaldab hiljem tekkinud andmeid analüüsida, kaasates ka väliseid osapooli, segamata tootmise operatiivse juhtimise tarkvara.

Kui ERPist ei piisa

Üldjuhul võiks andmete haldamisel võtmesõnaks olla ERP, mis on reeglina võimeline tootmisettevõtte kõik tegemised ära juhtima. Vahel tekib siiski küsimus, kas ja kui, siis miks sellest ei piisa. Tuleb mõelda, kas olemasolev ERP-süsteem katab ära kõik ettevõtte tänased vajadused ning tagab piisava võimekuse planeerimiseks ja andmete kätte saamiseks. Ka võib olemasoleval ERPil olla kasutamata potentsiaali.

Kui jõutakse järelduseni, et ERP ei kata kõiki vajadusi, tuleks vaadata spetsiifilisema lahenduse suunas. Kogu ERPi välja vahetamine on kulukas ja ajamahukas, sestap tasub väiksemate lisanduste ja liidestustega olukorda parandada. Kahe suure süsteemi liidestamine ei kulge samuti sageli kergesti, sest on ajamahukas ja nõuab suuri investeeringuid.

Kui ERPi enda tootmise juhtimise funktsionaalsusest ei piisa ja see ei kata MES funktsionaalsust, võib kasutada ka eraldiseisvat MESi lahendust, mis võimaldab kasutada näiteks ilmastikukindlat puutetundlikku tahvelarvutit, mida on hõlpsam kaasas kanda. Tootmise juhtimiseks pakub see lisaks eraldi kasutajavaatega lahendust.

Samuti võivad olemasolevat süsteemi täiendada eraldi laohaldustarkvara, mis sageli nõuab suuremat funktsionaalsust; andmeladu pikemaajalise analüütika jaoks; raamatupidamistarkvara; personalitarkvara ja planeerimistarkvara (APS). Küsimus lisanduste puhul pole niivõrd investeeringu mahus, vaid pigem selles, kas on piisava kvaliteediga piisavas mahus andmeid, mida süsteemile ette anda.

Kuidas edasi?

Esmalt tuleb alustada ettevõtte protsesside ja äriliste kitsaskohtade kaardistamisest. Seejärel tuleb analüüsida, millised andmed täna olemas on, kuidas need liiguvad ning kui kvaliteetne info on ja kas andmevahetus olemasolevate süsteemide vahel toimib piisavalt hästi. Kui pilt on selge, tuleb teha otsus, kas vahetada välja ERP süsteem või püüda seda täiendada.

Digitaliseerimine ei pruugi alati tähendada täiesti uut tarkvara. Esmalt tuleb leida ja ära kasutada olemasolevate tarkvarasüsteemide parandamise võimalused, seejärel panna olemasolevad tarkvarasüsteemid omavahel paremini koos toimima ning alles siis analüüsida, milline funktsionaalsus on puudu või ebapiisav.

Tootmisettevõttel võiks olla vähemalt aastane, kuid ideaalis 2-5-aastane teekaart ning eesmärk, kuhu tahetakse digitaliseerimisega jõuda. Samuti tuleks püstitada 3-6 kuu pikkused vaheetapid mõõdetavate eesmärkidega. Viimane on vajalik nii selleks, et välise partneri kaasamisel oleks selgelt tajutav tulemus ja progress kui ka selleks, et ka töötaja tootmises saaks aru, et tootmisprotsessis on muutused toimunud.

 

Jaga Facebookis Jaga Twitteris Jaga LinkedIn'is