noun_Email_707352 noun_917542_cc Map point Play Untitled Retweet Group 3 Fill 1

5 nippi, kuidas saavutada töö- ja eraelu tasakaal

13 mai 2021

Aeg-ajalt kipuvad juhid just väga tugevaid töötajaid üle koormama ja nii võib tekkida risk selle hea töötaja kaotamiseks, kirjutab TietoEVRY personalijuht Sigrid Mõisavald.

Koroonapandeemia ajal on seoses kodus töötamisega räägitud väga palju sellest, kas inimestel õnnestub hoida tasakaalu töö ja eraelu vahel. On neid, kes ütlevad, et kontoris töötades oli tasakaalu hoidmine lihtsam, sest tööajal oli selge algus ja lõpp. On aga ka inimesi, kellele sobib just kodus paindlikult töötamine paremini, sest siis saab kohandada tööaega nii, et on vähem ajalist stressi ja võimalik jõuda tervisesõbralikuma graafikuni.

Meie praktika TietoEVRYs on aga näidanud, et ei ole vahet, kas töötad kodus või kontoris, kui võtad arvesse viit aspekti, mis toetavad töö ja eraelu tasakaalu ning nii ka töötajate tervise hoidmist.

Esiteks sõltub palju ettevõtte kultuurist. On ettevõtteid, kus õhtuti töötamine on normaalne, sest kõik teevad nii, ja isegi kui seda kõva häälega välja ei öelda, tajuvad töötajad, et nad on kuidagi teistmoodi või kehvemad, kui nad samamoodi ei käitu. Samas on ettevõtteid, kus töötaja puhkeaega austatakse ning pigem tuntakse end ebamugavalt, kui tuleb töövälisel ajal kolleegiga kontakteeruda.

TietoEVRYs on meie lähenemiseks olnud, et töö peaks tehtud saama tööajal ning iga juhi ja töötaja kohustus on jälgida, et see oleks võimalik. Kui kohustuste kuhja ja tööaja vahele tekivad käärid, istuvad juht ja töötaja maha ning arutavad prioriteedid läbi. Vestluse võib algatada nii töötaja kui juht.

Samuti on tähtis, et kui tõesti tuleb ette ootamatusi ja mõnel päeval tuleb töötada kauem, siis kompenseerib tööandja ületunnid vaba aja või lisatasuga.

Teiseks sõltub väga palju ka töötajast endast, sest just tema ise teab kõige paremini, kui suur on tema töökoormus. Kui töötajana märkad, et teed pidevalt ületunde, tasuks vaikselt kannatamise asemel kindlasti võtta teema üles oma juhiga ning teha kokkulepped prioriteetide ja vastutuse osas.

Kindlasti tuleb töötajal arvestada, et ka juhil ja kolleegidel võib laual olla palju asju ning seetõttu ei pruugi nad alati ise teiste muret märgata. Avatud töökultuuriga ettevõttes võiks olla praktika, et sellistel teemadel juhiga rääkimine on igati normaalne.

Kindlasti tasub enne vestlust läbi mõelda enda ettepanekud prioriteetide ja töökorralduse osas. Tasuks mõelda ka selle üle, kui hästi oskad juhtida oma aega – mõnikord tekib ülekoormus seetõttu. Sellisel juhul vajab töötaja tuge ja koolitust ning töötajana võiks sellest arengusoovist kindlasti juhile märku anda.

Oluline on mitte ülekoormuse all üksi jääda ja mitte tunda piinlikkust, sest mõnikord ongi ühe inimese töölauale nii palju ülesandeid tekkinud, et nende tegemine muutub ebareaalseks. See ei tähenda, et inimene on saamatu. Tihti viitab see hoopis töökorralduse puudustele või ebaselgetele prioriteetidele. Valmis tuleb aga olla ka enese arendamiseks ja enda töömeetodite analüüsiks.

Kolmandaks on töö ja eraelu tasakaalu hoidmise juures kindlasti ka väga oluline roll juhil. Olen oma personalitöö praktika raames näinud väga erinevaid põhjusi, miks tekib olukord, kus töötaja on püsivalt ülekoormatud.

Mõnikord saab juht aru, et töötaja prioriteedid ja töökorraldus tuleb üle vaadata, mõnikord aga öeldakse, et see inimene ongi aeglane ning peaks oma tööd ise paremini korraldama. Mõlemad variandid võivad olla õiged, kuid selleks, et tõde välja selgitada, tuleb juhil siiski süveneda.

Võib juhtuda, et juht soovitab korduvalt arendada ajaplaneerimise oskust, kuid tegelikult ongi töötajal liiga palju ülesandeid ja aja planeerimisega on kõik korras. Professionaalne juht teeb otsuse, millise probleemiga on tegu, pärast detailide uurimist ning töötajaga arutlemist.

Lisaks kipuvad juhid aeg-ajalt just väga tugevaid töötajaid üle koormama ja nii võib tekkida risk selle hea töötaja kaotamiseks. Tihti on just kõige kohusetundlikumad ja pühendunumad töötajad need, kes teevad asjad vajadusel ära õhtuti ja nädalavahetustel ning nende peale võib kindel olla. Juht peaks aktiivselt ka ise jälgima, et ta seda heatahtlikkust liiga iseenesestmõistetavalt võtma ei hakkaks, sest ühel hetkel võib ka kõige pühendunum töötaja väsida ja otsida kohta, kus tema vaba aega austatakse.

Neljas oluline faktor on kolleegid. Meil kõigil tekib aeg-ajalt küsimusi, millele ootame töökaaslaselt kiiret vastust, kuid kas läheneda kohe õhtul hilja või oodata järgmist päeva?

Loomulikult võib aeg-ajalt kerkida ärikriitilisi teemasid, mida ei ole võimalik hetkegi edasi lükata ja ühendust tulebki võtta kohe, kuid valdav osa asju kannatab siiski hommikuni ootamist. Ka õhtuti helistamise ja vestlustesse kirjutamise vältimine näitab austust kolleegi ja tema vaba aja vastu.

Üldjuhul on kujunenud nii, et kui e-mailis ei märgita aega, millal kirjale peaks vastama, on sobiv vastata saajale sobival ajal, mis tähendab, et õhtul saadud kirjale võib vabalt vastata järgmisel tööpäeval. Samas igasuguste kirjalike vestluskeskkondade ja telefonikõnede puhul on tavaks oodata vastust kohe ja osasid vestluskeskkondi kasutatakse ka eraelulistel eesmärkidel. Nii tekib saajal surve vastata ka siis, kui ta tegelikult sooviks nautida oma vaba aega.

Kindlasti tuleks sellist olukorda vältida ja kui vähegi võimalik, saata sõnum võimalusega vastata järgmisel tööpäeval. Hea nipp on ka kasutada ajatatud e-maile, mille saaja saab kätte alles järgmisel hommikul.

Sama kehtib ka puhkuste osas. Näiteks TietoEVRYs on tavaks, et töötaja peab puhkuse ajal saama puhata ning puhkajaga võetakse ühendust vaid siis, kui muud võimalust tõesti ei ole. Ülejäänud juhtudel püütakse asjad ära korraldada asendaja, juhi või teiste kolleegide abiga või oodatakse, kuni puhkusel olev inimene on tagasi.

Need esmapilgul väikesed ajad on töötaja heaolu seisukohast tegelikult väga tähtsad. Niisugused põhimõtted peaksid olema ettevõttes kokku lepitud ja juhtide poolt töötajatele selgelt kommunikeeritud.

Viiendaks oluliseks aspektiks on keskkond. Inimesed on väga erinevad: kui ühe jaoks muudab tööle ja tagasi sõitmine töö ja eraelu piirid selgelt hoomatavaks ning lihtsustab tasakaalu hoidmist, siis teise jaoks võib kindel tööaeg olla ahistav ning hoopis paindlik kodukontoris töötamine loob tema jaoks rahulolutunde ja tasakaalu. Iga inimene peaks ise end analüüsima ja mõistma, milline keskkond tema jaoks sobib ning töö ja eraelu tasakaalu parimal viisil toetab.

Kui ettevõtte töökultuur võimaldab, tasuks oma töine tegevus ehitada üles just selliselt. Üldjuhul on tööandja jaoks väga olulised tulemused ning kui juht on kursis, millises keskkonnas oled kõige produktiivsem (ja seda näitavad ka sinu tulemused), ei tohiks töötajasõbralikel ettevõtetel töötaja poolt valitud keskkonna vastu midagi olla. See on kindlasti midagi niisugust, millele võiksid mõelda need tööandjad, kes pole palju paindlikku tööaega ja kaugtööd rakendanud, ning ka need, kes on võtnud omaks täieliku kaugtöö.

Kokkuvõttes võib öelda, et töötaja töö ja eraelu tasakaal on küll iga töötaja enda kätes, kuid seda mõjutavad ka mitmed teised faktorid, millest tuleb vajadusel rääkida, et teised osapooled mõistaksid sinu ootusi ja oleksid tehtud selged kokkulepped.

Juhi ülesandeks on töötajatega suhelda ja reageerida, kui keegi on sattunud ületöö rattasse. Mõnda aega võib tunduda, et see inimene ongi tubli ja saab ju kõigega hakkama, kuid väga ootamatult võib kätte jõuda murdepunkt, kus tekib oht hea töötaja kaotada. Pigem võiksid tööandjad pöörata tähelepanu töö ja eraelu tasakaalu soodustava töökultuuri loomisele, kus õhtul puhkamine oleks inimeste jaoks igapäevane normaalsus ja kokkulepped oleksid selgelt kommunikeeritud.

Valdavas osas ettevõtetes on alati tööd rohkem, kui jõuab ära teha, kuid parimad töötajad otsivad keskkonda, kus neid väärtustatakse ning nende vaba aega ja eraelu austatakse. Isegi kui panustataksegi suure pühendumisega rohkem, siis iga töötaja jaoks on tähtis tunda, et ületöö tegemine ei ole vältimatu vajadus. Selliselt on valmis nad pikaajaliselt panustama ka kõige keerukamate väljakutsete lahendamisel.

Ka kliendina eelistame suhelda positiivsete ja rahulolevate inimestega ja ehkki seost siin esmapilgul ei paista, mõjutab töötajate töö ja eraelu tasakaal ka ettevõtte konkurentsivõimet ja kliendisuhteid ning seeläbi ka kasumlikkust. Kindlasti on see teema, millele meist igaühel tasub mõelda ja tähelepanu pöörata, et püsida konkurentsivõimelisena nii ettevõtte kui töötajana.

Äripäeva veeb: https://www.aripaev.ee/arvamused/2021/05/12/tietoevry-personalijuht-kuidas-saavutada-too-ja-eraelu-tasakaal-meie-viis-nippi  

Jaga Facebookis Jaga Twitteris Jaga LinkedIn'is